Talgud.
Mis saakski olla veel meeldivam kui veeta üks kuum jaanieelne päev tööd rabades. Et mul meelest ei läheks, siis pean veelkord mainima, et on ülim rõõm omada sõpru, sugulasi ja tuttavaid, kes võtavad vastu kutse ja tulevad oma vabast ajast tööd tegema. Mitte lihtsalt tööd, vaid ikka rasket ja non-stop tööd. Ei kuulnud ma ühtegi vingu ega näinud pettunud pilku ja kujutage ette mida selliseks nn õnneks vaja oli- teha tööd?!
Ja siis veelkord, olge Te tänatud!
nagu näha on töö täies hoos, tegemist oli vast esimese või teise töötunniga.
Meie noorhärral on vahel omamoodi tuju ja just sellise tujuga ta sellel hetkel pildile jäi.
Ideede genereerimine käib täies hoos. Nagu ka vanasõna ütleb, siis üheks korda mõõda ja üks kord lõika, vahele võta ka õllelonks.
Ühed loobivad, teised laovad. Teadjamad mehed rääkisid, et oli olnud 30 ruumi puid. kahjuks on pildile jäänud vaid pool hunnikut või veidi vähemgi.
Ja kes ütles, et vaid linnud ja lennukid oskavad lennata. Enne jaani lendasid Maissoos ka puuhalud.
Metsaalune sai rikkamaks lausa kuue riida jagu, mille vahele sai jäätud väikene ukse ava, kust on võimalik minna värsket loodust kaema.
Ja kui selga oli vaja sirutada, või energiat käija tankimas, siis on külg-külje kõrval tööplatsile naasta ikka mugavam.
Pildid on tehtud järjest, nagu näha, on need kaks poissi täiesti väsimatud!
Väikene ülemus!
Vahepeal on küünis paljugi välja veetud ja on nõupidamise aeg.
Vähemalt minule tundus, et seekord läksid need nõupidamised suhteliselt lihtsalt, kätega sai tehtud kordades rohkem kui suuga. Üldiselt kipub see ju vastupidi olema.
Kellaaeg oli juba ka peale lõunat kui esimesed kaotused tekkisid, kui võtta veel arvesse, et hommikul kella 6ni oli eelmine öö arutatud maailma asju, siis on kaotused rohkem kui arusaadavad.
Keegi on veel neid puid juurde toonud, nagu sellest suurest hunnikust oleks veel vähe olnud.
Kes puid ei pääsenud laduma ja küüni ka ei mahtunud sai muru niita, maal juba tööpuudus ei kimbuta.
Kuigi need pildid on tehtud järjest, tundub nagu neid halgusid tuleks hoopis juurde, mitte ei läheks vähemaks.
Ei, see ei ole minu peegel pilt, see on hoopis Merle, kes samuti mõne kaadri oma fotoaparaati tiris. Kuid vb mõnes mõttes on see ka minu peegelpilt arvestades meie pikki kooskasvatud aastaid.
Algab lavaehitus, veidi rohkem kui 50 päeva pärast on see lava juba Kukeprotesti ja teiste kasutuses.
Muuseas töötavad Eesti Kaitseväes ikka tugevad mehed, kes armastavad ka vabal päeval tööd teha.
Ja see puudevirn ikka ei saa otsa, huvitav, kas ma tegin liialt tihti pilte?
Lava auk on valmis, nagu näha on kõige suurem ülemus ka kaema tulnud.
Aga puuhunnik on ikka veel...
Muuseas, pange tähele, et esimesed väsijad on jälle hoo sisse saanud, arvestagem, et öö oli siiski väga lühike!
See on vaid pildile poseerimine, ülejäänud aja oli Siim kogu aeg ametis. Väärt töömees!
Ja lava pandi isegi loodi, mitte, et minu naiselik mõistus selle asja tähtsusest aru saaks aga kindlasti on see kiiduväärt, et tööd ei tehta lihtsalt niisama vaid ka korralikult.
Ja lastel oli ka lõbus! Milline mees see ikka tänapäeval saab pruudi käruga sõitma viia.
Aga näete, puud on kadunud!
Ei olegi kadunud, hoopis riidas on ja ootavad oma järge.
Poisid proovivad on ehitatud lava. Nagu näha peaks suurust olema piisavalt, et viis toredat bändimeest/naist ära mahutada.
Kätte on jõudnud pühapäev. Suured mehed olid eile juba piisavalt tööd teinud, siis tuli kasutada veidi nooremaid. Väga tublid poisid!
Ja selline sai siis see plats. Puud laotud, metsaalune, kus kümneid aastaid erinevaid "vajalikke" asju kogutud puhastatud, plats riisutud, sodi ära viidud.
Lisaks sai tehtud puhtaks küün, ehitatud lava, korrastatud ümbrus, peldik sirgeks lükatud ja käimiskõlblikuks tehtud, trimmeriga maja ümbrust niidetud. Kõige tähtsam- hea seltskond ja mõned külmad õlled/siidrid ning õhtuks soe saun!
Aitähh Teile:
Argo
Tarmo
Marko
Martti
Grete
Mihkel
Taavo
Siim
Merle
Ivan
ja lapsed: Agor, Oskar, Ustus, Merteliis, Simona (kes tegi tööd ja kes lasi vanematel tööd teha)
Kui asi oli juba mingi visioonini jõudnud, siis küsisin abi ka Terje (vt Terje Talts´i looming)käest, kes teeb igapäevaselt võrratuid kutseid. Ja oma pulma kutseid ei usaldanud ma vaid selle pärast Terje kätesse, et see isetegemise vajadus oli liiga suur. Kuid häid ideid ja ka vahendeid kuidas oma visiooni teostada sain ikka. Seega Suur aitäh Terjele!
